Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu

33.00 

Kahesaja seitsmekümne kahelt leheküljelt saab teada, millal said Eestis alevid alguse kui ka infot 19.-20. sajandi vahetusel ilmunud Riia aadressiraamatust, mis kirjeldab toonaste alevite eluolu.

Raamatu põhitähelepanu keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel, puudutades põgusalt ka Nõukogude aja algul toimunud suuri muutusi. Esimeses peatükis tuleb juttu Eesti alevite kujunemisloost, nende sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest sisust. Teises peatükis teeme põgusa sissevaate alevite ehitatud keskkonda, millest selgub, et suurimad erinevused selles osas valitsesid nii öelda traditsiooniliste maalähedaste käsitöö-kaubandusalevite ning tööstusalevite vahel. Kolmas peatükk on pühendatud alevite argielule, elulaadile, elamistingimustele ja tervishoiule.
Raamatu viimase osa moodustavad väljavõtted 1890.–1910. aastail Riias välja antud saksakeelsetest aadressiraamatutest, mida ilmus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus päris mitu. Neis oli eraldi alajaotus ka alevike-alevite kohta, kus esitati üksikasjalikke ja konkreetseid andmeid paikkonna võimu- ja vaimukandjate kohta, loeti üles kohalikud tähtsamad asutused, koolid, ärid ja käsitöölised-ettevõtjad, seltsid ja muud vabaühendused…Võib-olla teeb need raamatud tänapäeval kõige väärtuslikumaks seal nimepidi üles loetud selles või teises alevis tegutsenud inimesed.

Kogus

Tarneinfo 

  • Tulen ise järele (Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 12, E-P kl 10-19) – tasuta
  • Omniva Eesti pakiautomaat 3 €